KKK

Miks peavad kodus varud olemas olema? 

Kriisiolukorras võib meie igapäevane elu ootamatult häiritud olla – elektrivarustus katkeb, kraanist ei tule vett, poed võivad olla suletud ning side võib olla kas piiratud või täielikult katkenud. Sellistes olukordades ei pruugi kiire abi alati kättesaadav olla ning mõneks ajaks tuleb ise toime tulla.

Hästi varustatud kodu aitab sul ja su lähedastel kriisiga paremini toime tulla, pakkudes hädavajalikke ressursse nagu toit, vesi, valgus, soojus ja esmased tarvikud. Kui oled aegsasti valmistunud, suudad kriisiolukorras jääda rahulikuks, kindlustada oma pereliikmete heaolu ning vältida paanikast tingitud otsuseid.

 

Millest alustada koduste varude planeerimist? 

Eelkõige on tähtis, et kodus oleks piisavalt vett, toitu ja muid tarvilikke vahendeid, et tulla iseseisvalt toime vähemalt üks nädal.

  • Mõtle läbi, mida sinu ja su pere jaoks tähendab see, kui teie kodus pole vett, elektrit või kütet.
  • Veevaru on väga oluline! Garanteeri, et sul on vähemalt 24 tunni veevaru ning tea, kust seda vajadusel juurde saab. Arvesta, et tavapäraseid võimalusi vee saamiseks (poed, elektrist sõltuvad kaevud/pumbamajad jne) ei pruugi toimida. Omale lähima puhta veega allika leiad sellelt lingilt.
  • Veendu, et sul oleks kodus oma perele piisavas koguses joogivett ja toitu vähemalt üheks nädalaks ning hoia neid pidevas ringluses. Toiduvaru võiks olla midagi sellist, mida sa ka igapäevaselt tarbid. Ära unusta ka lemmiklooma.
  • Toit võiks olla lihtsasti valmistatav ja pika säilivusajaga. Varu ka sellist toitu, mis ei vaja külmkapis või sügavkülmas hoidmist (konservid, purgisupid, kuivained jne).
  • Ravimite ja esmaabitarvete koguse osas tuleb samuti arvestada pereliikmete arvu. Regulaarselt kasutatavaid retseptiravimeid tuleks varuda vähemalt ühe kuu ja käsimüügiravimeid ühe nädala vajadust arvestades.

 

Missugused abivahendid peaksid mul kodus olema?

Elektri puudumisel on abiks erinevad valgusallikad (näiteks taskulamp, küünlad jne). Toidu valmistamiseks saab kasutada näiteks priimust, väligrilli, erinevaid matkapliite jne. Sealjuures järgi kõiki tuleohutusnõudeid!

Side- ja elektri puudumisel on väga keeruline olla kursis olukorra arengutega ning saada riigilt infot. Selleks kasuta näiteks dünamoga raadiot. Alternatiivina on võimalik kasutada ka autoraadiot.

Veendu, et sinu abivahendeid on võimalik kasutada ka siis, kui puudub elektriühendus. Selleks varu patareisid, lae täis akupangad või kasuta muid alternatiivseid energiaallikaid (näiteks kaasaskantav päikesepaneel, generaator jne).

Mõtle läbi, missugused seadmed ja abivahendid sul kodus on, mida vajad ning mis teeksid su elu kriisilukorras lihtsamaks ning veendu, et neid saab vajadusel kasutada ka kriisiolukorras.

 

Kuidas kriisiks valmistuda?                                                                                   

Kriisideks valmistumiseks on oluline koostada plaan ja eelnevalt läbi mõelda vajalikud tegevused. Kriisiplaani peamine eesmärk on tagada, et suudad vähemalt nädala iseseisvalt hakkama saada. Mida suurem kriis, seda kauem võib võtta kohaliku omavalitsuse või riigi abi jõudmine sinuni. Alustuseks hinda oma kodu ja ümbruskonna võimalikke riske ning mõtle, kuidas erinevates olukordades toime tulla. Aruta pereliikmete, naabruskonna või korteriühistuga, millised kriisid on teie piirkonnas kõige tõenäolisemad ning milliseid samme nende korral astuda. Mõtle läbi, millistest elutähtsatest teenustest su igapäevaelu sõltub (elekter, side, küte) ja leia alternatiivsed lahendused juhuks, kui üks või enamik neist katkeb. Oluline on, et kõigil pereliikmetel oleks kriisiplaanis kindlaks määratud oma roll ja tegevused.

 

Kuidas perega kriisiks valmistuda?

  • Mõtle läbi, millistest elutähtsatest teenustest sinu kodu sõltub (elekter, vesi, küte, side, kanalisatsioon). Vaata kriitiliselt üle kodused varud, sealhulgas sularaha, ning hinda ravimite ja koduapteegi seisukorda.
  • Lepi lähedastega kokku, kuidas kriisi ajal ühendust hoida või kus kokku saada. Hinda, kas keegi lähedastest vajab kriisiolukorras kohest tuge.
  • Veendu, et kõik olulised dokumendid ja esmavajalikud asjad oleksid kergesti kättesaadavas kohas, et vajadusel kiiresti kaasa haarata. Räägi perega läbi hädavajalike vahendite (näiteks koduapteek) asukohad ja kasutamine (näiteks kuidas vett või gaasi kinni keerata, generaatorit kasutada).
  • Koonda enda jaoks olulised kontaktid, sealhulgas naabrid, korteriühistu liikmed, teenusepakkujate telefoninumbrid ja kohaliku omavalitsuse infonumber.   

Arutage läbi: 

  • Millal ja kuidas kriisiolukorras abi kutsuda. 
  • Kus asuvad olulisimad vahendid, mida kriisiolukorras võib vaja minna. 
  • Kuidas vajadusel vett või gaasi kinni keerata ja elektrit välja lülitada. 
  • Kuhu võiksite ohu korral ajutisel minna (maale, suvilasse, naabrite, sõprade või sugulaste juurde).
  • Millistes olukordades on vajalik kindlasti kodust lahkuda ehk evakueeruda. 
  • Millal on ohutum jääda koju. 
  • Mida kodust lahkudes ehk evakueerudes kaasa võtta.
  • Kuidas kriisiolukorras koduloomade eest hoolitseda. 

 

 

Kuidas korteriühistuga kriisiks valmistuda?

Ka korteriühistud peavad olema kriisideks valmis. Tõhusaks kriisihaldamiseks peaks igal korteriühistul olema plaan, kuidas toimida vee-, kaugkütte- või elektrikatkestuse korral. 

  • Kontrollige, kellel on juurdepääs keldrisse. Kõigil elanikel ei pruugi olla oma keldriboksi ega võtit. Lepige ühistus kokku, kellel on võtmed olulistesse sõlmpunktidesse (võtmeid võiks olla mitmel inimesel) ning tagage, et varjumise vajaduse korral oleks kõigil hoones viibijatel lubatud keldrisse pääseda.
  • Keldril peaks olema mitu väljapääsu. Kõik uksed peaksid olema avatavad ning võtmed peavad olema kergesti kättesaadavad.
  • Uksed, väravad ja tõkkepuud peaksid olema elektrikatkestuse korral avatavad ka mehaaniliselt. Samuti peaks olema võimalik manuaalselt juhtida olulisi tehnosüsteeme (näiteks signalisatsioon, küte, ventilatsioon).
  • Kui majas on lift, varustage see juhendiga, mis selgitab, mida teha lifti ootamatu seiskumise korral.
  • Kaugküttesüsteem võib elektrikatkestuse ajal töötamist jätkata, kuid soojus ei pruugi majja jõuda. Mõelge, kas teie hoone vajaks katkestuse korral generaatorit.
  • Pikemaajaliste vee- ja kanalisatsioonikatkestuste puhuks on võimalik tellida välikäimlaid ja veemahuteid.
  • Kaardistage elanikud, kellel on võimalus ajutiselt mujale elama minna.
  • Tuvastage elanikud, kes ei suuda iseseisvalt lahkuda ja vajavad abi. Sellest tasub ka kohalikke omavalitsusi teavitada.
  • Korteriühistu liikmetel peaksid olema omavahelised kontaktid, ning hoone eest vastutavatel isikutel peaks olema teenusepakkujate ja kohalike omavalitsuste kontaktandmed, kuhu probleemide korral pöörduda.

 

 Kuidas kogukonnaga kriisiks valmistuda?

  • Analüüsige läbi erinevad võimalikud ohud ja kriisid ning töötage välja tegevusplaan, mida tutvustate ka ühisel kogunemisel. 
  • Lisaks evakuatsiooniplaanile koostage üheskoos ka hädaolukordade plaan, millest kõik elanikud on teadlikud. Leppige kokku üksteise teavitamise süsteem ning ühtsed infoallikad.  
  • Koostage juhendid erinevate elutähtsate teenuste katkemise korral (elekter, vesi kanalisatsioon, ventilatsioon) ning võimalusel töötage välja alternatiivsed lahendused (generaator, lähim puhta vee koht). Selgita välja, millised seadmed tuleb katkestuse korral manuaalselt ümber lülitada ja millised seadmed on varutoitega kaetud (nt generaatori olemasolu puhul).  
  • Tutvu naabritega ja vahetage telefoninumbreid. 
  • Tee endale selgeks, kes on kogukonna võtmeisikud (külavanem, korteriühistu esimees, asumiseltsi juht jne). 
  • Selgitage koos kogukonna võtmeisikutega välja piirkonna ohud ja eluliselt tähtsate teenuste katkemise mõjud ning mõelge läbi, kuidas nendeks ühiselt paremini valmis olla (näiteks elektrigeneraatori, veepumba, tulekustutusvahendite ja muude abivahendite ühine soetamine vmt). 
  • Tehke koos selgeks, kes kogukonna liikmetest vajavad kriisiolukordades kõrvalist abi. 
  • Leppige kokku kogukonna liikmete ohust teavitamise korraldus ja omavaheline infovahetus kriisiolukorras ning mõelge läbi, kuidas te saate üksteist aidata (sh neid, kes vajavad kõrvalist abi – üksi elavad vanurid, puuetega inimesed jne). 

Arutage läbi

  • Kui palju inimesi elab kogukonnas või külas? 
  • Milline on kohalike teede olukord? 
  • Kus asuvad piirkonna puhta joogivee allikad? Kaardistage ka mahajäetud talude kaevud.
  • Kes tunneb hästi piirkonna metsasid ja metsateid?
  • Millistes piirkondades on halb mobiililevi? 
  • Kui palju inimesi on saanud väljaõppe (näiteks esmaabi, pääste, psühholoogiline nõustamine jne)?

 

Kust ma saan kriisi ajal infot? 

Kriisiks aitab valmistuda veebileht olevalmis.ee, kus hetkel viibid. Elu, tervist ja vara ohustava kriisi korral saadab riik otseteavitusi läbi ohuteavituse terviksüsteemi nimega EE-ALARM. Selle osad on ohualapõhine SMS, mobiiliäpid „Ole valmis!“ ja „Eesti äpp“, sireenivõrgustik, ribatekstid ETV ja ETV+ telekanalitel, err.ee veebil ja ERR uudiste äpis. 

Ohuteavituse kaudu saadud infot saad kontrollida ning lisateavet hankida:

Kõige kiiremini jõuavad elanikele teavitused läbi EE-ALARM süsteemi ning veebilehtedele kriis.ee, olevalmis.ee ning riigiinfo telefonilt 1247.

Igal juhul tasub hoolitseda selle eest, et enne kriisi saabumist oleks kodus olemas patareide või dünamoga raadio ning täislaaditud akupangad. Nii ERR kui ka ringhäälinguvõrgu teenuseosutaja Levira on riigi elutähtsate teenuste osutajad kriisiinfo levitamises.