Kuidas kogukonnaga kriisiks valmistuda?
- Analüüsige läbi erinevad võimalikud ohud ja kriisid ning töötage välja tegevusplaan, mida tutvustate ka ühisel kogunemisel.
- Lisaks evakuatsiooniplaanile koostage üheskoos ka hädaolukordade plaan, millest kõik elanikud on teadlikud. Leppige kokku üksteise teavitamise süsteem ning ühtsed infoallikad.
- Koostage juhendid erinevate elutähtsate teenuste katkemise korral (elekter, vesi kanalisatsioon, ventilatsioon) ning võimalusel töötage välja alternatiivsed lahendused (generaator, lähim puhta vee koht). Selgita välja, millised seadmed tuleb katkestuse korral manuaalselt ümber lülitada ja millised seadmed on varutoitega kaetud (nt generaatori olemasolu puhul).
- Tutvu naabritega ja vahetage telefoninumbreid.
- Tee endale selgeks, kes on kogukonna võtmeisikud (külavanem, korteriühistu esimees, asumiseltsi juht jne).
- Selgitage koos kogukonna võtmeisikutega välja piirkonna ohud ja eluliselt tähtsate teenuste katkemise mõjud ning mõelge läbi, kuidas nendeks ühiselt paremini valmis olla (näiteks elektrigeneraatori, veepumba, tulekustutusvahendite ja muude abivahendite ühine soetamine vmt).
- Tehke koos selgeks, kes kogukonna liikmetest vajavad kriisiolukordades kõrvalist abi.
- Leppige kokku kogukonna liikmete ohust teavitamise korraldus ja omavaheline infovahetus kriisiolukorras ning mõelge läbi, kuidas te saate üksteist aidata (sh neid, kes vajavad kõrvalist abi – üksi elavad vanurid, puuetega inimesed jne).
Arutage läbi
- Kui palju inimesi elab kogukonnas või külas?
- Milline on kohalike teede olukord?
- Kus asuvad piirkonna puhta joogivee allikad? Kaardistage ka mahajäetud talude kaevud.
- Kes tunneb hästi piirkonna metsasid ja metsateid?
- Millistes piirkondades on halb mobiililevi?
- Kui palju inimesi on saanud väljaõppe (näiteks esmaabi, pääste, psühholoogiline nõustamine jne)?